Pelletimasina mõju maaelu arengule
Uue maaehituse vajadused:
Praegu on suurem osa viljapõhust laotud talumaja ette, mis pole mitte ainult ebasanitaarne, vaid ka suur turvarisk. Uue maakoha ehitusprotsessis tuleb seda olukorda muuta, sest uues tänavastiilis külas pole kuhugi põhku kuhjata. Põhu pressimine või pressimine, mugav põhu ladustamine, aga ka põhu lisandväärtuse kasutamine.
Teiseks, vajadus energiasäästu ja keskkonnakaitse järele:
Maamajanduse arenedes ja talunike elatustaseme paranedes jõudsid maamajapidamistesse kivisüsi ja vedelgaas. Põhk on mõnes piirkonnas kaotanud kasutuse kütusena ning põllumehed põletavad paljudes kohtades põhku otse vabas õhus, mis on põhjustanud palju tulekahjusid, saastanud tõsiselt keskkonda ja seadnud ohtu avalike rajatiste turvalisuse. Näiteks mõjutab põlev suits lennukite tavapärast navigeerimist ja tavalist liiklust kiirteedel, samuti on see suur energiaraiskamine. Igal aastal annavad valitsused kõikidel tasanditel välja teateid põhupõletamise keelustamiseks, kuid nad teevad seda jätkuvalt. Uurige põhjust: pole põhku, et leida sobivat väljapääsu põhupressimisest või pallimisest, las põhk on raha väärt, põllumehed kindlasti enam ei viska ega isegi põleta, see on maal inimeste juurde, majanduses ja keskkonnas kaitse on heale kasulik!
